Mis on sporditoitumine?
Sporditoitumine asub erinevate teaduste valdkodade nagu toiduteadused, kliiniline meditsiin, sporditeadus jne ristumiskohas. Põhimõtteliselt tähendab see siis teadmist, missugune toitumine spordialade kaupa tagab optimaalseima soorituse, aga ka keha koostise, treeningute ja sooritusvõimega jne seotud teadmisi.
Miks on õiged valikud toitumisel olulised?
Näiteks kui sa oled maletaja ja treenid võistlusteks, siis üldiselt aitab sind tervislik ja aju tegevust toetav toitumine. Midagi väga erilist vaja ei ole ja n-ö patustamine toidu või joogiga ei pruugi oluliselt võistlustulemustes tunda anda. Kui sa oled aga näiteks pikamaajooksja, siis kahjuks enam nii vabalt võtta ei saa. Esiteks on jooksjatele kindlasti oluline kehakaal, mis ei tohiks valede valikute tõttu tõusta ja lõpuks jooksmist segama hakata ning teiseks on vastupidavusalade sportlastel spordiala spetsiifikast lähtuvalt suuremad nõudmised põhitoitainete täpsema planeerimise ning vedeliku tarbimise suhtes.
Kas harrastajal on vaja nii spetsiifiliseks minna?
Edasi võib ju harrastussportlane küsida, et söön, mis tahan, ja saan ikkagi oma võistlused tehtud ning probleemi pole. Jah, kui joosta aastas üks või kaks 10 km rahvajooksu, teha üks triatlon vms, siis tõesti saab need ka ükskõik millise toidu pealt tehtud ja kahju kehale on väike. Kui aga rääkida harrastajatest/sportlastest, kes treenivad järjepidevalt ja võistlevad tihedamini, siis sellisel juhul võivad puudujäägid toitumises varem või hiljem välja lüüa: kas siis varem võistlustulemustes/treeningutes (nt sooritusvõime langus, ebamugavus, seedetraktis, väsimus jne) või hiljem tervises (nt langenud immuunsüsteemis, luumassi tiheduses jne). Mõeldes näiteks jõuludele: kui krõbistan ära paki piparkooke, siis esimene ega ka tegelikult teine ega ka kolmas päev ei juhtu midagi. Kui aga söömist jätkata, siis hiljemalt paari-kolme nädala pärast on tulemus nii kaalult kui peeglist näha. Sporditegemise ja toitumise koosmõjud on veelgi pikemad – tagajärjed võivad välja lüüa aastate kui mitte kümnete aastate pärast.
Millele võiks mõelda?
Toitumise õige planeerimisega tagad hea enesetunde ja maksimaalse soorituse nii treeningute kui võistluste ajal. Õige toitumine aitab püsida energilisena ja vältida vigastusi. Olen ise ühe Eesti jooksuvõistluse esimesed 5 km vale toitumisega endale väga raskeks teinud, seega tean üsna hästi halvasti planeeritud toitumise tagajärgi. Samas tean ka tunnet, kui toitumisplaan on hästi paigas ja saad oma sooritusest nii treeningul kui võistlusel maksimumi välja pigistada.
Teine aspekt, millele mõelda, on elukaar tervikuna. Ameerika autor ja endine Harvardi Ülikooli professor Caroline Myss on öelnud, et kõige suuremad otsused elus teeb inimene üksi olles ja need otsused puudutavad tema tervist ning heaolu. Keegi ei tee sporti igavesti. Tippsportlase karjäär ei ole väga pikk. Harrastajad ei tee ka üldjuhul ühte ala terve elu ühesuguse intensiivsuse ja kirega. Ka lapsed/noored võivad treeningud erinevatel põhjustel lõpetada. Ehk siis tuleks otsida vastust küsimusele: kuidas ma peaksin tundma ennast nii sportimise ajal kui ka peale seda? Seda nii praegu, kui ka tulevikus.