Sari “Mida ma mõtlen, kui ma räägin toitumisest” on mõeldud kajastama sportlaste mõtteid toitumise teemal. Siin ei ole õigeid ega valesid vastuseid, vaid pigem sportlase maailmavaade ja nägemus. Seekordne intervjuu on kogenud ultrajooksja Hannes Veidega.
Ultrajooksjate maailm on kõrvaltvaatajale tihti üks suur kannatuste rada, seda põnevam oli lugeda Hannese vastuseid ja mõtteid toitumise kohta.
Hannese saavutused:
Eesti staazikaim ultrajooksja kelle kontos on tänaseks 64 ultrajooksu võistlust.
Valitsev Eesti meister Backyard Ultra formaadis 55h tulemusega.
Valitsev Eesti meister 48 h ultrajooksus.
Kolmekordne Heavy Metal Ultra võitja.
Nuuksio Backyard Ultra võitja.
Spartathlon ultramaratoni läbija.
Olen esindanud kodumaad maailmameistrivõistlustel ja saavutanud palju toredaid võite. Sport on nagu roos, mille kaunis õis tähendab ka teravaid okkaid.
1. Tegeled ultrajooksuga. Milline on sinu nägemus toitumisest? Kas see on oluline ja mõjutab sportlikku saavutusvõimet?
Aastast 2012 alates on minu suureks kirglikuks hobiks olnud ultrajooksud.
Alustades pöörasin toitumisele vähem tähelepanu, sest toitusin üsnagi tervislikult juba eelnevatel aastatel mil suusaspordiga tegelesin heal tasemel. Minu ambitsioonid aina kasvasid ja just siis hakkasin otsima veelgi tähelepanelikumalt võimalusi tulemuste parandamiseks. Ning siiski tuli muuta pisut söödavate toiduainete nimekirja pikal ettevalmistusperioodil. Välistasin kõik suhkru lisamised, jäätised ja nisutooted, ning kindlasti vähendasin liha tarbimist. Kõik vajalikud toitained püüdsin enamjaolt taimsetest toitudest saada.
Treeninguid suutsin teha raskemaid/tihedamalt ja taastumine oli kiirem. See kõik tõstis üldist võimekust pikemas perspektiivis!
2. Kuidas erineb ultrajooksjate toitumine näiteks lühemate distantside jooksjate toitumisest?
Ultrajooksjate energiatarbivus on kordades suurem, eriti võistluste ajal, ning järgselt. Seetõttu tuleb ka toituda oluliselt rohkem energiat tagasi süües. Joostes 55h järjest raskel maastikul kulutasin sedavõrd palju energiat, et tuli süüa iga tund pisut, ning magustatud spordi jm. karastusjooke tarbida. Peale kurnavaid võistlusi vajas organism samuti rohkemas koguses toitumist kahel järgneval päeval.
3. Kas sa oskad öelda, kas ja kui palju on ultrajooksjate seas levinud mõned toitumisalased suundumused/trendid, nt vahelduvpaastumine?
Eestis on vähe ultrajooksjaid, kuid siiski tosin neist jälgivad pingsalt toitumist sh.kasulike/kahjulike rasvade ja süsivesikute osakaalu.
Kogenumad söövad palju, algajad püüavad liigse kehakaalu tekke kartuses vähem süüa, kuid seetõttu on keha nõrgem raskeid pikki treeninguid taluma.
3. Kas sul on endal mingid põhimõtted, mida toitumisel jälgid?
Minu üks kindel põhimõte elu edukaimate saavutuste aastatel oli igal hommikul ärgates teha esmalt hommikujooks, et kulutada ära “vanad” toitained. Alles seejärel sõin palju kaerahelbe putru ja lisasin rohkem silmailuks pisut moosi. Kohvi on minu nõrkus ja sellega pisut liialdasin. (ei soovita)
5. Kui keegi soovib joosta oma esimest ultramaratoni, siis mis oleks sinu üks toitumisalane nõuanne/soovitus talle?
Kindlasti soovitan kõigil ultrajooksudega alustavale sportlasele süüa esmalt harjumuspäraselt koduseid toite ja muudatustega olla ettevaatlik. Kuid treeningkoormuste ja ambitsioonide kasvades tuleks suurendada kindlasti toidu koguseid, ning eriti tähtis oleks kolm söögikorda asendada nelja-viiega! Tihti arvatakse, et tuleb pidada dieete, et kehakaalu langetada. Tahan öelda selgelt, et unustage dieedid, sest kui teie treeningute mahud juba alustades võiks olla ca 300 km kuus -teie lihased vajavad taastumiseks tohutus koguses energiat ehk toitu. Maailma parimad ultrajooksjad söövad uskumatult suurtes kogustes mitmekülgset toitu ja mitte ükski rekord ei oleks olemata jäänud, kui viimasel nädalal toidulaual domineerinuks hamburger. Pikas perspektiivis tuleb aga toituda kvaliteetselt ja see on tõesti üks oluline osa pühendumuse ja eesmärkide saavutamise meeldivas kombinatsioonis!