Seekord vastab küsimustele kaunis ja kiire maatikurattur Janika Lõiv, kes on läbi teinud imelise muutumise n-ö kontoritöötajast professionaalseks jalgratturiks. Ta on Eestit esindanud nii tiitlivõistlustel kui ka olümpiamängudel.
Janika suurimateks saavutusteks on:
Andorra Maailmakarika etapp / 6.koht
Euroopa Meistrivõistlused / Novi Sad / 6.koht
Olümpiamängud Tokyo 2020 / 16.koht
6 kordne Eesti meister
10 rahvusvahelist UCI kategooria XCO sõidu võitu
- Mis sa arvad toitumise ja sportimise koosmõjust? Kas toitumine mõjutab sportlikku saavutusvõimet, taastumist jne?
Viimaste aastate jooksul tunnen eriti, et sportimine ja toitumine käivad väga käsikäes. Kui ma kunagi alustasin jooksmisega teismeliseeas, arvasin ikka, et ei ole see toitumine nii tähtis midagi. Energiat mul ju on ja trenni jõuan ära teha. Tänaseks on aga koormused nii suureks läinud, et iga viga maksab kätte. Viimased kaks aastat teen koostööd ka toitumisspetsialistiga ja lisaks on mul õde abiks, kes samuti õpib toitumisspetsialistiks Hispaanias ülikoolis. Treeningud on olulised, aga täna mõistan, et taastumine on tippspordis hoopis see võtmeküsimus. Kõik sportlased on motiveeritud treenima tugevalt ning seda on täna üsna lihtne mõõta. Taastumist on aga raske mõõta: see on koosmõju toitumisest, puhkamisest ning üleüldisest stressist.
Olen täiesti veendunud, et toitumine mõjutab kõiki protsesse meie kehas.
Näiteks et võistlusel energiat jätkuks tuleb süüa õigel hetkel ning õiges koguses.
Näiteks et keha taastuks on vaja süüa kvaliteetset toitu piisavas koguses
Näiteks et kehal/peal oleks vähem stressi tuleb toituda mitmekesiselt.
Minu enda näitel. Kaks aastat tagasi tekkis mul soov olla keskkonnasõbralikum inimene. Süüa vähem liha ja rohkem taimset toitu. Arvasin, et saan kõik vajaliku kätte ja et eks keha tunneb ära, et kui midagi puudu jääb. Lisaks otsustasin ära jätta ka proteiini joogi peale raskeid treeninguid. Üsna kaua sai keha isegi hästi hakkama sellega, aga mingil hetkel tekkisid aina tugevamad lihasvalud peale treeninguid ning järgmise päeva trenni minna oli üsna vaevaline. Esimese hooga ikka mõtlesin, et äkki jääb süsivesikust puudust ja üritasin rohkem süüa. Kaal hakkas tõusma, aga lihase taastumine oli sama moodi kehv. Aasta tagasi hakkasin kirja panema kõike mida söön ja arvan, et leidsin põhjuse: Ma sõin päevas umbes 20-50g valku, kuigi ma peaks oluliselt rohkem oma kehakaalu kohta valku tarbima. Tänaseks on lihasvalud mõõdukad ning taastumine parem.
Lisaks on palju väikseid näiteid kuidas võistluse või treeningu jooksul mitte söömine/joomine lõppeb sellega, et energiat lihtsalt pole, et edasi sõita või tuleb tempot oluliselt langetada. On ka olnud veepuudust väga kuumades tingimustes.
2. Eesti maanteerattur Grete Treier loobus Pekingi olümpiaks valmistudes šokolaadi söömisest. Kas sina oled pidanud mõnest toidust nt võistluste ettevalmistuse tõttu loobuma?
Viimase kahe aastaga olen pidanud paljust loobuma, sest mul avastati allergia seente vastu ning laktoositalumatus. Seega on paljud mu lemmik toiduained või magustoidud välistatud. Kui nüüd võtta toidud, millest ma ise loobun vahetult enne olulisi võistlusi, on väga palju halbu rasvu sisaldavad toidud: näiteks šokolaad, küpsised, jäätis või krõpsud. Talvisel perioodil ikka nädalas korra luban endale midagi head, et oma “emotsionaalset kõhtu” täita. Suvel aga enne võistlusi tunnen raskustunnet, kui neid toite söön.
3. Mis on professionaalse jalgratturina oma toitumise planeerimisel kõige raskem ja miks?
Kõige raskem on jälgida toidu kvaliteeti. Jalgratturina peab üsna palju sööma, sest treeningud on pikad ja kaloreid kulub palju. Kaloreid on lihtne kätte saada. Võtad trennis palju magusaid batoone, paki komme või sööd kodus hunniku pastat ja ongi käes. Keha aga vajab muud. Mitmekesist toitu, et terve olla. Lisaks kindlasti on raske jälgida rasvade, valkude ja süsivesikute tasakaalu. Ning kolmandana tooks välja selle, et jaotada toit ühtlaselt päeva peale ära. Mina isiklikult söön trennis üsna vähe ja pean sundima end. Samas koju jõudes tahaks kohe kogu külmkapi tühjaks süüa ja siis kõht valutab pärast. Lisaks ega keha ei suuda kohe kõike seda vastu ka võtta ning ära töödelda. Seega üritan rohkem toidukordi päeva peale teha ning väiksemaid koguseid süüa.
4. Milliseid toite sulle endal kõige rohkem meeldib teha ja süüa ja miks?
Ma olen hull magusasõber. Seega ma söön palju magusat, aga aasta aastalt läheb see aina paremaks. Lühidalt öeldes eks mulle ikka meeldib magusaid asju küpsetada ja süüa. Kui nüüd päris toidust rääkida siis üsna tihti söön ma selliseid toite mis saavad kiirelt valmis
– Tortilla: sisse panen salati, kanafilee või keedumuna, natuke hummust ja päris tomatikastet
– Riisinuudlid tomatikastmega: lisan erinevaid juurvilju (porgand, suvikõrvits, brokkoli) ja üldiselt kanaliha
– Mulle meeldivad väga kalad ja krevetid, seega söön neid palju koos salatiga
– Enne võistlusi söön enamasti riisi, bataati, kanaliha ja mingeid juurvilju
– Väga meeldivad kõik rohelised asjad: herned, rukkola, kapsas, brokkoli, spinat, spargel.. jne (va seller)
– Iga hommik söön ma soolast kaerahelbeputru (juustu, muna, brokkoli, tomati ja seemnetega)
Üldiselt meeldib mulle vist kõike süüa. Süüa teha meeldib mulle vähem ja enamasti teeb seda abikaasa. Kui ma pean midagi tegema siis midagi sellist, mis saab kiiresti valmis.