Eesti suvi on jõudnud poole peale ja just nüüd on õige aeg küsida, kuidas ja mida süüakse kõrgmäestikus.
Kunnar Karu ehk lihtsalt Karu on alpinist ja matkaja. Mees, kes käib maailma katusel ära ja ronib kaljudel ning via ferratadel nii et silm ka ei pilgu. Ta on üks seitsmest eestlasest, kes on Everesti (8848 m) tipu vallutanud. Kodumaal olles võib teda kohata erinevaid matku korraldamas ja gruppe juhtimas.
1. Vallutasid selle aasta mais maailma kõrgeima tipu Everesti. Kui palju erineb ekspeditsioonil toitumine Sinu n-ö tavapärasest toitumisest?
Ekspeditsioonidel on alati toiduvalik märksa kitsam kui kodus olla – puudub võimalus süüa kõike seda, mida kodus sh igapäevaselt poest värskeid asju osta. Ekspeditsioonidel kulub kaloreid ka märksa rohkem kui kodumaal, seega süüakse võimalusel 3x päevas sooja sööki – kuigi ka see ei päästa kaalu kaotusest, mis mul oli lõpuks 9,5 kg alustades 71kg pealt.
2. Kas ja mille söömine tippu tõusmise päeval üldse võimalik on?
Tiputõusul on võimalik süüa vaid üksikutel hetkedel ning sisuliselt proovitakse ära süüa mõned spordigeelid, mõni energiarikas müslibatoon vms. Lisaks tükike šokolaadi vms. Tiputõusul peaks sööma, et energiat jaguks, aga sageli teevad hapnikumask ja ilmastik selle nii keeruliseks, et sisuliselt süüakse vaid mõni üksik energiarikas toode. Mul olid lisaks ka kummikommid taskus ning mingitel hetkedel haarasid ka peotäie neid. Kuna üleval enamustel söögiisu kaob, siis tiputõus käib pigem varude pealt kui reaalselt energiat juurde süües. Ma sõin ära 4 geeli, kuhja kummikomme, 1 liitri jagu spordijooki. Laskudes võtsin 4 laagrist nuudlisupi ja tegin 1L spordijooki lisaks.
3. Kuidas on sellistes kõrgustes (baaslaager ja sealt edasi) vedeliku tarbimisega? Mida juuakse ja kuidas see logistiliselt korraldatud on?
Juua jagub, kuna lund mida sulatada on piisavalt. Päeval on sul kaasas sõltuvalt päevast ja ilmast 1-2L vedelikku, sh 1 soe jook termosega. Laagrites on vett mida juua piisavalt, mina olen lisanud spordijoogi pulbrit ning teinud musta teed lisaks kui termos on käiku läinud. Puhast vett juua ei ole kõige mõnusam, kuna see sulatatud lumest ja kergete kõrvalmaitsetega ja kuna kehal on sooli ja energiat ja vitamiine puudu, siis spordijoogi pulber on vähekenegi abiks, et seda puudust leevendada!
4. Kas Sul on mõni lemmiktoit või snäkk, mille alati ronimisele kaasa võtad?
Mul on alati kaasas kodumaiseid tooteid: šokolaadi, suitsuvorsti latina, kõva juust, kuivatatud puuviljad (mis päritolu poolest pole enam kodumaised 🙂 ). Mõned energiageelid, müslibaarid jne.
5. Kui oluliseks toitumise ja kehakaalu teemat alpinismis peetakse? Kui ratta- või jooksuringkondades on kaal ja keha rasvaprotsent pidev teema, siis kas see on nii ka alpinistide seas?
Alpinistidel pigem mitte. Seal on oluline süüa ja puhata ja taastuda tsivilisatsioonis olles seega enamasti siis tuleb süüa kõike ja nii palju kui võimalik ja nii palju kui jaksad. Üleval olles on vaja samamoodi süüa kõike nii palju kui jaksad, kuna üleval kulub pigem rohkem kui vähem. Alpinistidel on sageli teemaks pigem kerge kaaluga toidud, millele vett lisada. Kas vitamiine on täpselt nii ja naa palju, seda on kõrgustes olles ülikeeruline jälgida. Eelistatakse toite, mida saab kiirelt ja ideaalis ilma pikalt keetmata süüa ja kus on palju energiat väikses kaalus. Kas kõik toitumise mõistes on täpselt paigas, see on teise järguline. Oluline, et oleks piisavalt süüa ning kõik kipub anyway ära kuluma.